Kultuurimälestiste riikliku registri järgi on Kohila valla territooriumil 181 muinsuskaitse- ja kultuuriobjekti/mälestist, neist külastajatele atraktiivseimad, mis asuvad Ülejõe Rantso tegutsemiskohale väga lähedal :
- Tohisoo koolituskeskus tegutseb endises mõisahoones alates 1993 aastast. Mõisahoone renoveeritud ruumides tegutsevad noorte-ja täiskasvanute huvialaringid. Kaunis mõis asub Keila jõe kaldal ja seda ümbritseb liigirohke park. Mõisapargis asubEesti ja kogu Baltikumi esimene anagama-tüüpi keraamika puupõletusahi, mis on harvaesinev ka Põhjamaades ja meelitab igal suvel siia keraamikuid üle maailma.
- Eestimaa kivide kuningas, mille kõrgus 4,4 m ja ümbermõõt 29,7 m ja kus peal võib isegi tantsida. Siin lähedal metsas on ka Mägrakivi ja Vaese Mari nutukivi, mis kõik asuvad endise NL Pahkla raketibaasi territooriumil.
Veel huvitavaid objekte :
- Loone linnused,
- Hageri muuseum,
- Hageri kirik,
- Kohila kirik
Tutvu Kohila vallaga www.kohila.ee
Meie lähedal asuvad ka järgnevad huvitavad objektid :
- Mahtra Talurahvamuuseum kajastab 1858 a Mahtra sõja sündmusi ja tutvustab 19 saj. talupoegade elu-olu. Lähedal asub 1840 a ehitatud Atla- Eeru kõrtsihoone, mis on ainuke taoline säilinud talupojakõrts Eestis. See on tüüpiline Juuru kihelkonna talutare oma paekivist reheahjuga, mille suits pääseb õue seina seest olevatest avadest.
- Kuimetsa karstiala asub alevikust paari kilomeetri kaugusel. Ühel Eesti üks suuremal ja ainulaadsemal karstialal leidub mitmesuguseid karstivorme, millest huvitavam on 12 m pikkune ja 8 m laiune kõlakojakujuline koobas. Kevadise suurvee ajal on karstiaugud üle ujutatud. Kohapeal asub karstikoopaid tutvustav skeem.
- Kuimetsa iida karstiväli. Ilmeka näite metsamaastiku karstialadest leiameKuimetsas, kus väike oja kaob maa alla ning väljub allikatena uuesti 3 km kaugusel. Segametsaga kaetud karstivälja suuruseks on 12 ha ja karstivormid on siin hästi jälgitavad. Et oja maa-alune säng paikneb kuni 3 m sügavusel, siis on siin-seal karstilõhedes ojakese voolu nii kuulda kui ka näha. Karstilehtrid on enamasti kasti, liua või lehtri kujuga, olenevalt kivimiplokkide lõhelisusest. Omaette koopaid on siin teada 12, nendes saab liikuda vaid käpuli. Võimalik, et karstikoopaid kasutati kauges minevikus sõjaaegse pelgupaigana, Henriku Liivimaa kroonika räägib igatahes 1220 aasta kevadtalvel sakslaste sõjakäigu ajal tuhandest pakkupagenud inimesest, kes lämmatati koopas suitsuga.