Kohila valla kultuuri- ja ajalooressursid
Angerja linnus
14.-15. sajandil ehitatud ning hiljem mitmeid kordi
ümberehitatud ja aja nõuetele kohandatud Angerja vasalllinnus
on üks Raplamaa vanemaid kiviehitisi. Vasall-linnus hävis oletatavalt Liivi sõjas, tänaseks on sellest järgi jäänud kõrged müüriosad. Linnuse juurde ligipääs on problemaatiline, kuna see asub eramaade keskel.
Loone linnused
Lohu linnus (vanem linnus)
Keila jõe vasakkaldal paiknevast 12. sajandi keskpaiku välja ehitatud ja 1974. aastal avastatud Lohu (vanemast) linnusest on tänaseks säilinud vaid küngas. Umbes 1,5 km kaugusel Kohilast lõunas Rapla poole suunduva tee ääres asuv Loone linnus ehk Lohu Jaanilinn oli
üks kolmest tähtsast muinaseestlaste linnamäest praeguse Raplamaa aladel. Linnus rajati muinasaja lõpul mõne meetri kõrgusele looduslikule künkale ja seda kaitses kolmest küljest Keila jõgi, idas oli vallikraav. Lohu Jaanilinn (nagu Varbolagi) kuulub tüüpiliste Lääne-Eesti ja saarte tugevasti kindlustatud maalinnade hulka.Linnuse õu on küllaltki avar, ligi 100 m pikk ja 80 m lai. Linnamäe pindala koos vallidega on 1,5 ha, linnuse
õue pindala 6500 m², valli pikkus 300 m, kõrgus kuni 6 m. Varisenud kaitsevall on veel praegu kohati 4-5 m kõrge. Linnus on koos Varbolaga meie ajaloos, sh Jüriöö ülestõusu ajal etendanud väga tähtsat osa. Arvatakse, et linnus oligi viimast korda kasutusel Jüriöö sündmuste ajal.
Hageri Lambertuse kirik
.
Kohila kirik
Kohila baptistikoguduse palvemaja Kohilas
Kohila mõis
Kohila rüütlimõisat on esmakordselt mainitud 1438. aastal.
Mõisakompleks asub Keila jõe vasakul kaldal. Stiilne klassitsistlik kahekorruseline peahoone on ehitatud 19. sajandi esikümnenditel. Enne viimast eravaldusse minekut kuulus mõis Kohila Paberivabrikule.
Lohu mõis
Lohu rüütlimõis on rajatud 1620-ndatel Ruila ordumõisa keskaegsele veskikohale. 1730-40-ndatel püstitati kõrgel soklil barokne peahoone, mis hiljem jäi valitsejamajaks. 1779. aastal ostis mõisa O. W. von Krusenstern, kes ehitas uue kahekorruselise barokse mõisahoone. Lohu mõisa
omanike ringis on olnud mitmeid Vene tsaaririigi kindraleid, mistõttu on mõisa nimetatud ka kindralite mõisaks. Praeguseks on mõis eravalduses.
Rabivere mõis
Rabivere on meie mõisatest kõige varem kirjalikult
nimetamist leidnud (1417) rüütlimõis. Ühekorruseline peahoone on ehitatud arvatavasti 18.-19. sajandi vahetuse paiku. Rabivere on praeguseks üks üheksast endisel Harjumaal säilinud puitmõisast. Mõis on eravalduses.
Tohisoo mõis
Praegune uus mõisahoone on ehitatud peale 1905. aastat, kui eelmine mõisahoone maha põletati. Mõis kuulub Kohila vallalale ja valla allasutusena töötab selles Kohila Koolituskeskus, kus õpitakse kauneid kunste, toimuvad erinevad töötoad ning kursused. Tohisoo mõisa pargis asub
Eesti ja kogu Baltikumi esimene anagama-tüüpi keraamika puupõletusahi, mis on harvaesinev ka Põhjamaades. Ahju valmimisest saadik on Tohisool toimunud igal suvel keraamikasümpoosionid, mis toob kokku nimekaid keraamikuid üle maailma. Iga-aasta kevadel toimub ahjusuu juures potilaat, kuhu on oodatud kõik keraamikahuvilised.
Hageri muuseum
Külastajatele on huvipakkuv ka 1888. aastal avatud Hageri apteegihoone, kus töötas apteek 1998. aastani ja peale sulgemist avati majas Hageri muuseum.
Kohila Sillaotsa vesiveski
1875. aastal ehitatud Sillaotsa vesiveski hoone asub Kohila alevis ja nagu nimigi ütleb – silla juures, ning on arhitektuurimälestis. Oma viimase jahu jahvatas Veski 1993. aastal. 1992. aastal avati renoveeritud hooneosa, kus käesoleval ajal töötab Veski baar.
Sutlema mõisa väravatorn
Esmateated Sutlema mõisast pärinevad 1425. aastast. Praeguseks enamuses hävinud, varemeis või ümber ehitatud mõisakompleksi esinduslikku barokkansamblit hakati välja ehitama 18. sajandi lõpukümnenditel. Säilinud väravatorn on
üldse üks vähestest mõisate suurejoonelistest väravaehitistest Eestis. Sutlema mõisa park on võetud koos tiikidega kaitse alla. Väravatorn on
arhitektuurimälestis ja Kohila valla munitsipaalomand, mõis on eravalduses.